“Reklaamipsühholoogia”

Oma iroonia poolest kuulus Will Rogers on öelnud, et reklaam on see, kui õnnestub müüa kaupa, mida inimene tegelikult ei vaja, raha eest, mida tal endal parajasti ei ole. Muidugi on ka asjalikumaid definitsioone. Kui lähtuda määratlusest, mille pakub Gerald de Groot, on reklaam tegevus, mille eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii et see lõppkokkuvõttes mõjustab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Paneb rohkem või vähem tarbima ning soodsamas või ebasoodsamas valguses teistele inimestele nendest rääkima või kirjutama. Reklaamipsühholoogia kui tegevus omakorda on psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. On tähelepanuväärne, et enamik nendes seaduspärasustest ja võtetest, mis on kasutatavad reklaami alal, on kasutatavad ka poliitilises propagandas ja olmelises psühholoogilises mõjustamises.

Reklaami- ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamisõnumite edastamiseks. Reklaami edastamise vahendeid on palju – Internet, raadio, TV, ajalehed, ajakirjad, plakatid, pakendid, tooted ise, reklaamprospektid, reklaamkirjad (otsepostitus), videokassetid jm. Ehkki Coca-Colat aidanud reklaamimeistrite (McCann Erikson) väitel on reklaam “hästiöeldud tõde”, peame me arvestama seda, et mitte kõik tõed ei ole võrdselt välja öeldud ning seetõttu on reklaami üheks esmaseks funktsiooniks eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt.

…