“Eestlased Kanadas I”

Ajalooline koguteos
Toimetus:
– Alfred Kurlents, peatoimetaja
– Richard Antik
– Jaan Olvet

Kui eestlased olid teadaolevalt seitsekümmend aastat Kanadas ajalugu teinud, tulid nad otsusele seda väärikalt kirja panna. Ajalookonverentsil Torontos 13. veebruaril 1965 vastuvõetud deklaratsioon määras kindlaks ajaloolise teose “Eestlased Kanadas” raamkava, mis sai ka juhendiks koguteose hiljem kujundatud toimetusele. Sellekohaselt pidi teos koosnema kolmest eri osast: 1) eesti sisserändajate elu läinud sajandist Teise maailmasõja lõpuni; 2) pagulaseestlaste saabumine sõja lõppedes ja nende tegevus tänapäevani, ajaloolises kui ka regionaalses käsitluses; 3) siinse eesti ühiskonna läiblõikeline kirjeldus tegevusalade järgi tänapäeva kõrgkultuuri vaatekohalt.
Nii ulatusliku aja- ning kultuuriloolise teose koostamiseks puudusid aga vajalikud eeltööd materjalide kavakindla kogumise ja töötlemise näol. Esimese osa kohta oli ilmunud üksikuid olukirjeldusi. Teise, tänapäevani ulatuva osa tohutu mitmepalgeline tegevus oli enam-vähem registreeritud pagulasajalehtede veergudel, olenevalt muidugi kirjasaatjate hulgast, nende hoolikusest ja üldse ajalehesõnumite usaldatavusest. Ajakirjanduse bibliograafia puudumisel tuli paljudel autoritel korduvalt aastakümnete koltunud lehekülgi sirvida. Tegevtoimetajal tuli vähemalt üks eesti ajaleht, kõik aastakäigud, üldjoontes bibliografeerida, et nende andmetega täiendada KEAK kogumisaktsioonidega saadud väärtuslikku, kuid lünkadega materjali. Arvestada tuli ka redigeerimisprotsessi kestel lisanduvat materjali. Nii korraldas toimetuse sekretär Silva Peek helilindistamismatku Lõuna-Ontario vanaeestlaste juurDE; neist usutlusist sai nopitud katkendeid kirjelduste elustamiseks.
Kolmas osa koosnes veerandsajast lühiuurimusest, igaüks neist haarates oma ala ka ajalooliselt. Niipaljude asjatundlike autorite leidmine, kes oleksid ühtaegu sõnaosavad kirjamehed, tekitas meie kitsas ühiskonnas aeganõudvaid raskusi, eriti kui autoreid tuli vahetada.

…