Aulik lugeja!
Teist korda Eesti Põllumajanduse Akadeemia ajaloos astuvad kirjutamislustist nakatunud autorid Eestimaa lugeja ette.
Eelmine almanahh ilmus 1972. aastal ja hõlmas loomingut aastatest 1951-1971. Tore, et toonaste autorite hulgas on tänaseid tunnustatud kirjamehi (Heino Kiik), ajakirjanikke (Olev Anton, Valentin Rajasaar, Helju Rauniste, Endel Univer, Hendrik Relve, Andres Lill), aga ka teenekaid teadusmehi (Toomas Frey).
EPA esimese almanahhi sulemeistritest olid pooled pärit agronoomia ja metsamajanduse erialalt. Ehk võib selle põhjal üldistada, et loodus inspireerib loomingut või otsib looja looduse lähedust.
Sageli küsitakse, milline kombinatsioon on parem: kas (elu)-kutseline kirjanik põllumehe mõttelaadiga või (elu)kutseline põllumees kirjaniku kalduvustega. Mõlemad on ühtviisi head, kuid mõistmine sõltub ka lugejast. Küll võib aga kirjanduslike kalduvustega põllumees olla enam mõistetav. Loeb ju ka linnastunud inimene Olev Antonit suure huviga, tunnetades seda lõhet, mis on maa ja linna vahel. Mõnda ehk ärgitab see kuulatama koduküla kutset, meie Eestimaa tõelise taassünni kutset.
Eelmise almanahhi ilmumisest saadik on ajamerre voolanud 17 aastat. Mida on öeldud EPA loominulises kirjasõnas selle aja jooksul? Küllap selle üle otsustab juba lugeja. Nagu ta seda teeb iga raamatu puhul.
– Olev Saveli, rektor
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.