Eestimaa kuberner, tõeline riiginõunik Aleksei Bellegarde sündis 24. novembril 1861 Orjolis prantsuse päritolu kindrali pojana.
Riias advokaadiks olnud Bellegarde määrati Liivimaa kubermangu prokuröriks ja Riia ringkonnakohtu abiprokuröriks. Aastail 1901-1902 oli ta Liivimaa abikuberner ja 1902-1905 Eestimaa kuberner, nimetati siis Peterburis senaatoriks ja trükiasjade peavalitsuse ülemaks ning jõudis Tallinnast lahkuda enne 1905. a sügise veriseid sündmusi. 1918. a asus Bellegarde Riia kaudu ümber Berliini, kuid oli pärast Hitleri võimuletulekut sunnitud sealt lahkuma. Ainuke riik, mis nõustus talle sissesõiduviisa andma, oli Eesti. 1935. a asuski Bellegarde elama Tallinna, kus elasid ta poeg ja pojalapsed, ning sai ka Eesti kodakondsuse ja pensioni. 1940. a suvel õnnestus tal Eestist salaja Nõukogude võimu eest põgeneda. Bellegarde suri 28. märtsil 1942 Berliinis.
Bellegarde´i mälestuste I osa pealkirjaga “Minu mälestusi Eestimaa kubernerina” ilmus 1937. aastal Ernst Raudsepa poolt käsikirjast tõlgituna, vene keeles avaldati see koos Peterburi-ajajärku käsitleva II osaga kommentaaride ja järelsõnaga varustatult esimest korda 2009. a Moskvas pealkirjaga “Воспоминания”. Bellegarde´i on iseloomustatud kui kohusetruud ametnikku ja Vene huvide kaitsjat, kes ometi suhtus mõistvalt ka eestlaste püüdlustesse. Mälestustes räägib Bellegarde oma tegevusest Eestimaa kubermangu haldajana, taustaks Venemaal kääriv revolutsiooniliikumine, Vene-Jaapani sõda ja eestluse esiletõus.
Sari: Eesti mälu nr. 13
(tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.