“Turms, surematu”

Mika Toimi Waltari (1908-1979) on Eesti lugejatele hästi tuntud. Tema loomingut on eesti keelde tõlgitud kaunis palju ja mitmetest teostest on avaldatud ka uued tõlked. Waltari on kindlasti soome kirjanduse läbi aegade loetuimaid autoreid. Ta kirjutas ajaloolisi romaane, lühiromaane, näidendeid, luuletusi, novelle, kriminaalromaane. Maailm, Eesti sealhulgas, hindab ennekõike Mike Waltari ajaloolisi romaane. Autor liigub oma romaanide ajas ja keskkonnas tähelepandava loomulikkusega ja võtab ka lugeja kuidagi märkamatult kaasa. Ta tunneb oma teoste ainet väga põhjalikult ja vahel on läinud ka nii, et Waltari ennustab asju, millele teadlased alles hiljem, pärast raamatu ilmumist tõestuse leiavad. Lisaks on Waltari ajalooliste romaanide mõtteilm väga kaasaegne, kuigi tegevus toimub sadu, vahel ka tuhandeid aastaid tagasi.

Mika Waltari laiahaardeline ajalooline romaan “Turms, surematu” käsitleb ühe ajaloo saladuslikuma rahva – etruskide – allakäiku teiste Vahemere-äärsete rahvaste ajaloo taustal. Romaanis põimuvad tõde ja väljamõeldis, müstika ja reaalsus. Ometi tõdeb lugeja, et inimene on viimase kahe ja poole tuhande aasta jooksul jäänud samasuguseks inimeseks nagu ikka kõigi oma kirgede ja nõrkustega.

Selles romaanis on esikohal inimesed ajaloo taustal, ajalugu omakorda kujuneb aga inimeste tegude varal. Nii nagu see on olnud ja jääb. Waltari on väga hea ajaloo tundja ja suur kirjanik. See kombinatsioon annab romaanile harukordse tõetruuduse ja vaba mõttelennu ühenduse, millest sünnib erakordne lugemiselamus.