“Enne surma – Eestimaale!”
Issand, surres jätan maha
sinu hoolde isamaa –
lahkuda ei süda taha
raske hirmuohuga!
Piiravad su ümber paelu,
Taara pind, et jälle nad
tagudes sul kirstunaelu
mullale sind matavad!
[…]
Aga sinu aukrooni
vaimusilmil aiman ma:
kasvad, Eesti, soost sooni,
laste suguharuna!
Lahutades laiad tiivad
üle ühendatud maa,
sinu lahked tuuled viivad
rahu kõigi lastela!
Luuletuste järjestus – pärast luuletuskogusid – on kronoloogiline.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.