Käesolev raamat on sündinud Ungarist lähtunud initsiatiivil. Teose esialgseks algustekstiks oli Kai Laitise “Soome kirjandus 1917-1967”, mida hakati tagasihaaravalt laiendama kogu Soome kirjanduse ajalooks, teda täiendades, täpsustades ja viimistledes. Ungari versioon (“A finn irodalom történeté”, 1981), mis on käesolevast mõnevõrra ahtam, ilmus Béla Javorszky tõlkes enam-vähem ühel ajal teose soomekeelse esmatrükiga. Kerstin Lindqvisti ja Th. Warburtoni rootsikeelne tõlge “Finlands litteratur” (1988, 2.tr. samal aastal) erineb algteosest selle poolest, et välja on jäetud rahvaluulet käsitlev osa. Lühendatud poolakeelne versioon, mille tõlkimine oli kadunud Cecylia Lewandowska viimaste aastate töö, peaks ilmuma lähemal ajal. Eestikeelne tõlge valmis 1990. aasta sügisel.
Soome rahvaluulet käsitleva, Sato Apo kirjutatud osa peamised allikad on “Soome kirjanduse” I köites (1963) sisalduvad prof. Matti Kuusi ja prof. Lauri Honko ning fil. lis. Ritva Rainio (Haavikko) artiklid. Rootsikeelse rahvaluule peatüki on kirjutanud Gun Herranen.
Trükitud kirjandust käsitleva osa esimest osa luges prof. Annamari Sarajas ja “Kalevalat” puudutavaid lehekülgi kantseleinõunik Väinö Kaukonen, kellega peeti aru mitmete esilekerkinud probleemide üle. Esimeste peatükkide algkäsikirja uuris hoolega fil.magister Ilpo Tiitinen, kelle ühteaegu asjatundlikest kui ka üksikasjalikest ääremärkustest oli palju kasu iseäranis Rootsi aja ja 19. sajandi kirjandust käsitlevate osade lihvimisel. Kõigile neile suur tänu. …
Satu Apo, Kai Laitinen
(puuduvad paberkaaned)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.