“Friedrich Reinhold Kreutzwaldi “Kalevipoeg””

Saatesõna

Uurimuse teisele väljaandele

Käesolev uurimus on põhjalikult ümbertöötatud uusväljaanne autori 1934.a. ilmunud samanimelisest teosest. Teatavasti paisus esialgu sissejuhatavaks peatükiks mõeldud “Kalevipoja” folkloristlik analüüs iseseisvaks dissertatsiooniks, mille kirjandusloolise täiendusena 1936. a. järgnes ülevaade eepose välisest saamisloost. Edasist uurimist takistasid aga mitmed muud ülesanded, kõigepealt töö ülikoolis. Eepose kunstilisest analüüsist jõudis a. 1944 ilmuda ainult esimene vihik. Sõda ja saksa okupatsioon katkestasid igasuguse uurimistöö. Ka sõjale järgnenud aastakümnel puudusid võimalused alustatud töö lõpule viimiseks. Siis aga kerkisid uued ülesanded: “Kalevipoja” saja-aastase juubeli puhuks kavandatud teadusliku väljaande ettevalmistamine; “Eesti rahva ennemuistsete juttude” tekstikriitilise väljaande ja vastava monograafia koostamine. Kui siis jälle sai asuda “”Kalevipoja” kui kunstiteose” lõpetamisele, oli uurimuse esimese osa ilmumisest möödunud üle 30 aasta. Selle aja jooksul oli kogunenud rohkesti uut folkloorset ainest, nii meil kui mujal oli ilmunud rida üksikuurimusi mitmete folkloristlike ja ajalooliste küsimuste kohta. Kõiki neid tuli arvestada. Ent muutunud oli ka käsitlusmeetod ja arusaamine meie kirjanduse arengust, eriti osas, mis puudutab tema vahekorda muu ühiskondliku eluga. Sellest kõigest järgnes vajadus põhjalikult ümber töötada ka uurimuse juba ilmunud esimesed osad. Kuigi selle töö peamised tulemused on ära kasutatud eepose teadusliku väljaande sissejuhtatuses ja kommentaarides, vajavad mitmed sealsed väited alles ligemat tõestust. Teiselt poolt saab mitmes küsimuses alles selle väljaande tekstikriitiliste andmete abil teha uusi järeldusi (näit. Kreutzwaldi teksti kujunemise ja selle kunstilise laadi osas).

Kui nüüd selle uuendatud ja seekord loodetavasti lõpule jõudva väljaande esimene osa ilmale pääseb, pean oma kohuseks öelda tõeliselt tuntud tänu TA Keele ja Kirjanduse Instituudile, kes mulle selle töö võimalikuks on teinud, eriti aga selle rahvaluule sektorile.