“Saladuslik saar”

“Saladuslik saar” (1874) jutustab loo viiest mehest, kes põgenevad Ameerika kodusõja ajal konföderatsioonivägede piiramisrõngast. Põgenemisviis on meestel üsna ebatavaline – plehku pannakse suure õhupalliga. Et pall lennata saaks, tuleb meestel loobuda peaaegu kõigist esemeist. Nõnda, puupaljana, maandutakse Vaikse ookeani asustamata saarel, mis ristitakse Lincolniks. Kui saarele on ring peale tehtud, seavad mehed end sisse ning algab raske võitlus loodusjõududega ellujäämise nimel. Kuid peagi tekib kahtlus, et nad pole saarel üksi…

Käesoleva romaaniga jätkab Verne robinsonaadide traditsiooni, kuid tema teoses on tegu tõeliselt moodsate Robinsonidega, kelle suu kaudu kõneleb positivismi vaim. Saarele sattumises ei nähta halba saatust, vaid pigem võimalust. “Ärgem nähkem endas laevahukust pääsenuid, vaid kolonisaartoreid!” kuulutab üks tegelastest, endine meremees Pencroff. Meeste elu saarel võibki käsitada tsivilisatsiooni arengu metafoorina.

“Saladuslik saar” on põnevalt kirjutatud lugu, kus mõistatusi, ootamatusi ja pinget jätkub lõpuni. Romaani põhjal on aastakümnete jooksul loodud mitu filmi, millest märkimisväärsema on muljetavaldavate eriefektidega ameeriklaste versioon 1961. aastast ning hispaanlaste 1973. a. ekraniseering.