“Hinge sosistused”

“Esialgu ma ei teadnudki, et olen lyhinägeline. Kui ma kord juhtumisi panin ette prillid, märkasin äkki, et olin tulnud lähedamale kõigile asjule. Mulle tundus nagu oleksin yhekorraga saanud kahevõrdse osa maailmast senise asemel.

Nii on ka, kui me näeme maailma läbi hinge. Ta nihkub meile nii lähedale ning saab nii tuttavaks, et meile tundub, nagu tuleksime tagasi kodumaale. Ta saab täiesti meie omaks – nagu mõni mänguriist saab alles siis tõeliselt meie omaks, kui me mõistame meelitada temast välja ta muusika.”