“Valgustusaja inimene”

Valgustusaeg on üks huvitavamaid ajaloolisi epohhe, mille aktuaalsus pole veel tänagi täiesti kadunud. Reformiliikumisena puudutas valgustus kõiki eluvaldkondi ning põhjustas Euroopa ühiskonnas olulise pöörde. Raamat püüab heita pilgu tollaste inimeste eriomasesse elumaalilma. Esitletakse nii vana korra kandjaid (aadlikke), uuendusmeelseid ühiskonnagruppe (kirjamehed, teadlased, kunstnikud, maadeavastajad), kui ka nende vahele jäävaid tegelasi (ametnikud, preestrid, sõdurid). Eraldi peatükk on pühendatud valgustusaja naisele, kes andis küll tooni salongides, kuid oli samal ajal poliitiliselt ja õiguslikult meeste eestkoste all.

Valgustusaja inimene – Michel Vovelle

Aadlik – Pierre Serna Sõdur – Jean-Paul Bertaud

Ärimees – Louis Bergeron

Kirjamees – Roger Chartier

Teadlane – Vincenzo Ferrone

Kunstnik – Daniel Arasse

Maadeuurija – Marie-Noelle Bourguet

Ametnik – Carlo Capra

Preester – Dominique Julia

Naine – Dominique Godineau

“”Võluflöödi” lõpuapoteoos, kus päikesekiired ujutavad üle kõiksuse, oli valgustusajastu viimane, kuigi lummuslik väljendus. Varsti väidab Goethe Mefistofelese suu läbi, et ka pimedus on hea, sest ilma selleta ei oleks valgust. Suur Prantsuse revolutsioon, ühteaegu vägivald ja prometheuslik vabanemine, näitas inimesele vabadust, mis tuli endale kätte võidelda. Uus ja nõukam, aga ka rahutum inimkond asus ennast otsima.” (M. Vovelle eessõnast).