… Jean Genet´ näidendite mängimine ja nende tõlgete avaldamine Eestis kolme-neljakümneaastase hilinemisega pole anakronism, vaid isegi omamoodi paratamatus. Ta juba on klassik, teatud etapp tänapäeva teatri arenguloos, millest me mööda ei pääse. Nagu kõigil muudel aladel peame siingi õppima, õigupoolest järeleaitamistunde võtma, valge laigu täis kirjutama. Kuid tema avaldamine isegi LR-i parimail aastail poleks kõne alla tulnud, sest siin lisandus “reaktsioonilisele” loomingule veel läbinisti amoraalne ja kriminaalne isik. Me nagu ei suuda uskuda, et suur kurjategija võiks ühteaegu ka suur kunstnik või kirjanik olla. Prantslased on ses suhtes tolerantsemad, neil leidub peaaegu igal sajandil mõni selline, olgu Francois Villon või markii de Sade. Kui Genet 1948. a. oma kümnenda kohtuliku karistuse sai, mis Prantsuse seaduste järgi on eluaegne vangistus, kirjutas tema vabastamise petitsioonile alla suur hulk prantsuse kultuuritegelasi. teiste hulgas ka nii tuntud mehed nagu Jean Paul Sartre, Francois Mauriac, Paul Claudel, Andre Gide, ja president Vincent Auriol andis talle armu. …
Ott Ojamaa
Loomingu Raamatukogu 47/48, 1989
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.