Aapeli on põhiolemuselt humorist, aga ühteaegu võib ta olla ka väga poeetiline; tema loomingut iseloomustab mahlakas ja rahvapärane sõna ning rikas fantaasialend; tema teostes seguneb ja ühineb argitegelikkus muinasjutuga, elurõõm kurbusega. Väga rikas on ikka ja jälle ta raamatute tegelasgalerii, kusjuures eriti meelsasti valib ta oma tegelaste tegutsemisareeniks ja -ümbruseks väikelinna olud. Nagu käesolevaski teoses, nii ka “Meie issanda sipelgates”. Ainult et kui viimases on kirjaniku vaateväljas kogu väikelinn, siis “Pisikeses Peetruse hoovis” on Aapeli piirdunud põhiliselt ainult ühe hoovi elu ja rahvaga. Soome kirjandusest on peetud tema lähedasteks sugulashingedeks, eriti antud raamatu puhul, Teuvo Pakkalat, Sakari Pälsit, Oiva Paloheimot, eesti kirjandusest võiks seda rida pikendada Oskar Lutsuga ja Friedebert Tuglase “Väikese Illimariga”. …
Endel Mallene
Loomingu Raamatukogu 21/22, 1988
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.