Inimese põlvnemise lugu.
Miks lahkusid meie kõige varasemad esivanemad puuvõradest ja hakkasid kahel jalal liikuma? Kuidas iidsed inimesed välja nägid? Kas neil oli oma keel? Olid nad kütid või kütitavad? “Ahvina sündinud” kerib meie silme ees lahti suurejoonelise panoraami 5 miljoni aasta pikkusest teekonnast, mille alguses seisavad ahvid, lõpus aga troonib inimene.
Selle kaasakiskuva jutustuse algallikateks on arvukad fossiilileiud, eelajaloolised koopamaalingud, kivist tööriistad ja lõigukesed iidsest DNAst. Autor Robin McKie, The Observeri teadustoimetaja kirjeldab, kuidas need leiud on aidanud meil luua pildi iidsete inimeste elust. See lihtsas ja selges keeles jutustatud, kohati dramaatiliseks paisuv saaga on põnev ning omalaadne teaduslik detektiivlugu sellest, kuidas üks primaadiliik, Homo sapiens, maailma valitsejaks on saanud.
Tähtsaimate meie minevikku avavate leidude hulka kuuluvad 3,5 miljoni aasta eest vulkaanilisse tuhka jäetud, juba kahel jalal liikunud pooleldi inimeste, pooleldi ahvide kivistunud jäljed, Keeniast Turkana järve äärest välja kaevatud hämmastavalt hästi säilinud luustik, mis manab meie silme ette Aafrika savannis elanud 11aastase poisi elu ja surma loo, ning tillukesed DNA-lõigukesed, mis teadlaste arvates aitavad meil välja jõuda ühe Aafrikas 200 000 aasta eest elanud naiseni, kes seisab nüüdisinimese arenguliini alguses.
Raamatus leidub suurepäraseid kunstniku loodud kujutluspilte iidsetest inimestest ja maastikest, fossiilifotosid ja tähtsaid avastusi teinud paleontoloogide portreesid, samuti teaberohkeid kaarte. Raamat on täienduseks BBC stuudiotes toodetud ja suurt tähelepanu pälvinud teleseriaalile “Ahvina sündinud” (“Ape man”), mis kõneleb saladusi lahendada aitavatest leidudest, uurijate eksirännakutest, dramaatilistest inimsaatustest ja kuumadest teaduslikest dispuutidest, teisisõnu, nüüdisinimese põlvnemisloo lahtiharutamisest.
BBC.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.