“Constantinus Suur. Lõõmava risti ime” I raamat

Oli päev, mis suunab poisi mõtted eemale kooliruumist, kus ta oli veetnud hommiku oma õpetaja, vana Luculluse jalge ees, – kimp pärgamendirulle rippus ta õlal paela otsas, mille teine ots oli ta randme ümber seotud. Kui ta liikus piki sooja kevadist päikesepaistet, sandaalid üles keerutamas väikesi tolmupilvi. Flavius Valerius Constantinus – sõprade seas tuntud Constantine nime all, kreekapärastuna – oli mõtteis kaugel eemal Naissusest ja Dalmaatsia kõrgmaast, kus ta oli sündinud ja oma lapsepõlve veetnud. Oma kujutlusis oli ta põgenevate visigootide kannul, juhtimas oma turma´t, kolmekümmend kaht sõdurit hobuste seljas rünnakul, mis oli vaenlase rinde painduma surunud, siis sellest läbi murdnud, mille järgi jalaväeleegionid ta taga võisid koonduda surmavaks löögiks vaenlasele.

…