“Juhansoni reisid”

Eesti poistel polnud Teises maailmasõjas võimalust võidelda oma riigi eest omas mundris. Paljud valisid seetõttu teenistuse Soome sõjaväes. Nende, nn soomepoiste lugu puudutabki Ilmar Talve, pajatades, kuidas ja milliste seiklustega jõuti aastatel 1944-1945 lõpuks Saksamaa kaudu Rootsi. Meisterlikult kirjutatud raamat on lihtsalt ja rõõmsalt loetav, mis on ühe sõjaromaani kohta küllalt haruldane omadus.

“Juhansoni reiside” esmatrükk ilmus 1959. aastal Lundis, soomekeelne tõlge järgnes kohta 1961, Eestis aga võis raamat ilmuda alles 1994.

Ilmar Talve (1919-2007) sündis Ingerimaal, lapsepõlve- ja noorukiea veetis Tapal. Tartu ülikoolis õppis ta aastast 1938 etnograafiat, rahvaluulet ja kirjandust, lõpetades magistrikraadiga 1942. 1943. aastal põgenes ta Soome ja ühines seal Eesti rügemendiga. Edasine oli aga seiklusfilmina põnev: 1944 augustis jõudis Talev tagasi Eestisse, püüdis põgeneda siit Rootsi, kuid laeva, millel ta oli, tõid sakslased Saaremaale tagasi ning Talve langes sakslaste kätte vangi. Laev aga, millega vangid 1944 oktoobris Saaremaalt Saksamaale viidi, sai merel venelaste torpeedotabamuse. Talve pääses laevahukust, põgenes Saksamaalt augustis 1945 Taani kaudu Rootsi. Kaitses Stockholmi ülikoolis 1960. aastal doktorikraadi ning asus elama Soome. Talvelt on peale arvukate etnoloogia-alaste uurimuste ja ilukirjanduslike tööde ilmunud mitu väärtuslikku mälestusteraamatut ning ka monumentaalne “Eesti kultuurilugu” (2005).