Tõlkinud Richard Kleis
Toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel
… Kroonika sisuks on jutustus liivlaste, latgalite ja eestlaste vägivaldsest ristiusustamisest. Sellele põhiteemale on kõik allutatud. Henrik jälgib ainult Riia kiriku võitlust ja võitu paganate ning kõigi neitsi Maarjale pühendatud maa vaenlaste vastu. Tema käsituses on see õiglane sõda paganate vastu. Ristisõdade-aegne religioosne filosoofia kasutas kirikuisa Augustinuse õpetust kahe vaenuliku riigi – jumalariigi (civitas dei) ja kuradiriigi (civitas diaboli) leppimatust võitlusest. Samal põhimõttel jagab kroonik oma teose tegelaskonna kahte rühma. Jumalariik hõlmab riialasi, s.t. piiskopi mehi, mõõgavendi, ristisõdijaid, ning nende liitlasi (juba ristiusustatud liivlasi, latgaleid, eestlasi, katoliikliku maailma potentaate). Jumal-isa, tema ainusündinud poeg ja selle ema, Liivimaa perenaine, osalevad kroonikas kõik aktiivsete tegelastena jumalariigi pühas, õiglases võitluses. Jumalariigi vaenlaste vastu on kõik vahendid head. Kogu kroonika on seatud tõestama, et rahulik misjonitöö jumalariigi vaenlaste vastu ei ole mõeldav. Arusaadav, et Henrik ei taha ega saa vältida erakondlikku erapoolikust. Ta kirjeldab ilmse mõnu ja rahuoluga pea igal teisel leheküljel, kuidas kõik meespoolsed löödi maha mõõgateraga, naised ja lapsed viidi vangi, vara rööviti ära, külad põletati maha. Ning Henrik ei suuda jätta kahjurõõmutsemata riialastega võistelnud rootslaste ja taanlaste ebaedu üle, kuigi need olid tõesti kristlased (XXIX,3). …
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.