“Päikesekonservid”

Pierre Gamarra sündis 1919. aastal ja veetis oma lapsepõlve Toulouse´is. Sõja ajal võttis ta osa antifašistlikust vastupanuliikumisest, pärast sõda on kaasa löönud Prantsuse Kommunistliku Partei võitluses deomkraatia ja rahu eest.

Ta kuulub tänapäeva prantsuse kirjanduse progressiivse suuna järjekindlamate esindajate hulka ning tema loomingu laadis võib täheldada väga tugevat kallakut sotsialistliku realismi poole. Esikteos “Tule maja” (1948) tõi autorile Charles-Veilloni rahvusvahelise romaaniauhinna. Hilisemast võrdlemisi arvukast romaanitoodangust võiks esile tõsta teoseid “Musta leiva lapsed” (1950), “Saint-Lazare´i sirelid” (1951), “Kooliõpetaja” (1955) ja “Rosalie Brousse”. Peale romaanide on ta sulest ilmunud kaks luuletuskogu, mitu köidet lugusid lastele ja kaks novellikogu: “Inimeste käed” (1953) ja “Pottsepa armastus” (1957). Viimastest on tõlgitud ka käesolev valimik.

Loomingu Raamatukogu 2/1961