“Vale-Nero”

Lion Feuchtwanger, ajaloolise romaani meister, on meie lugejatele varem tuttav eesti keelde tõlgitud raamatute “Juudi sõda”, “Juu Süss”, “Goya” ja “Simone” kaudu.

Lion Feuchtwanger sündis 1884. aastal Münchenis kodanlikus juudi perekonnas. Kirjanduslikku tegevust alustas 1903. aastal. Aastatel 1914-1918 võttis osa Esimesest maailmasõjast. 1933. aastal emigreerus Hitleri režiimi eest Prantsusmaale. 1937. aastal käis Nõukogude Liidus ja kirjutas pärast seda raamatu “Moskva 1937. aastal”. 1939. aastal oli ta Prantsusmaal lühemat aega vangistatud, järgmisel aastal aga saadeti koos teiste saksa antifašistidega koonduslaagrisse, kust teda kavatseti pealetungivatele saksa vägedele välja anda. Ainult põgenemine koonduslaagrist päästis ta gestaapo kätte sattumisest. 1940. aastast kuni surmani aastal 1958 elas Feuchtwanger Kalifornias.

Üksteist aastat on möödunud Nero surmast. Rooma asevalitseja Cejonius on kaine ametnik, kes end idamaa kirjus maailmas hästi ei tunne. Seda paremini mõistab idamaad tema vastane, senaator Varro, äärmiselt auahne ja osav diplomaat, kes mängib välja oma suurima trumbi – “Nero” tagasituleku. Nerot kehastab väliselt temaga igati sarnane pottsepp Terentius. Nero-Terentiuse ümber koguneb trobikond kelme, kes tahavad sellest avantüürist kasu saada.

Poliitilise seikleja Terentiuse tõusu ja languse loos maalib Feuchtwanger grandioosse pildi võimutaotlusest antiikmaailmas, kuid ei piirdu ainult sellega… Romaan, mis ilmus 1936. aastal, on hiilgav satiir omaaegsete olude kohta fašistlikul Saksamaal.