“Suure meistri käsi”

Gruusia NSV Teaduste Akadeemia liige, Rustaveli preemia laureaat Konstantine Gamsahhurdia on nimekamaid gruusia proosakirjanikke, populaarsete romaanide ja novellikogude autor, kelle sulest on ilmunud ka mahukaid uurimusi Goethe, Dante, Balzac´i, Tolstoi ja paljude teiste kirjanike kohta, samuti on ta tõlkinud gruusia keelde vene ja lääne-euroopa autorite teoseid.

Konstantine Gamsahhurdia sündis 1891.a. Lääne-Gruusias Abaša mõisniku perekonnas. Lõpetanud Kutaissi gümnaasiumi, jätkas ta õpinguid Peterburi, hiljem Königsbergi, Leipzigi, Müncheni ja Berliini ülikoolis ning lõpetas viimase, omandades filosoofiadoktori kraadi. Hiljem reisis Gamsahhurdia Euroopas ringi, kuulas loenguid Sorbonne´i ülikoolis, tutvus tolleaegsete kirjandus- ja kunstivooludega, vanema ja uuema aja filosoofiaga. Ta astus kontakti nii mõnegi kultuuritegelasega, Müncheni-perioodil näiteks Thomas Manngia.

1919. a. kodumaale naasnud, lülitus Gamsahhurdia aktiivselt gruusia kirjandusellu, andis välja ja toimetas nimekaid kirjanduslikke ajakirju ning ajalehti, kirjutas luuletusi ja novelle. Modernistlikke mõjusid täheldatakse novellikogus “Maa, mida ma näen” (1924) ja romaanis “Dionysose naeratus” (1925). Minevikutraditsioonide ja kaasaja elulaadi vastuolu kajastab romaan “Kuu röövimine” (1935-36).

Oma ajaloolistes romaanides “Suure meistri käsi” (1939) ja “Davith Ehitaja” (1946-1958) püüab Gamsahhurdia võimalikult täpselt edasi anda ajastu koloriiti. Selleks on ta läbi töötanud ning kasutanud hulgaliselt ajaloolis-etnograafilist materjali. Samal ajal on teoste stiil paindlik, sõnavara rikas ja arhaismirohke.

Romaani “Suure meistri käis” peetakse gruusia proosa üheks tippteoseks. Selles on kujutatud perioodi, mis eelnes Gruusia ajaloo “kuldsele sajandile”, nõndanimetatud Gruusia renessansile (XII saj.), mida iseloomustab riigi erakordselt suur sõjaline ja poliitiline võimsus ning kultuuriline õitseng. Käsitletud ajajärgul – XI saj. alguses – kestab Gruusia juba eelmise sajandi lõpul alanud võitlus riigi ühendamise eest ning on märgata esimesi edusamme kunsti, eelkõige arhitektuuri valdkonnas. Teose süžee aluseks ongi võetud Svetitshoveli peakiriku ehitamine Mtshetas. Romaanis figureerivad ajaloolised tegelased kuningas Giorgi, katoolikos Melkhisedek ja ehitusmeister Arsakidze.

Raamat on võitnud populaarsuse nii Gruusias kui ka väljaspool vabariigi piire. Teose venekeelsest tõlkest on ilmununud kümme väljaannet, romaan on tõlgitud mitmesse NSV Liidu rahvaste keelde ning ilmunud ka saksa, prantsuse ja inglise keeles. 1971.a. anti Konstantine Gamsahhurdiale kirjandusliku tegevuse eest Lenini orden.

Ajalooline romaan