“Nietzsche viimne unenägu”

Saksa kirjaniku ja filosoofi Friedrich Nietzsche (1844-1900) kuulsus saabus alles koos ta hullumeelsusega. Enne seda elas ta Itaalias Torinos viletsates katusekambrites, kandis katkisi saapaid, sõi ebaregulaarselt ja pidi arvestama iga liiriga. Niisuguses keskkonnas ründaski teda algav vaimuhaigus. See oli Nietzsce vana sõber ja ülikoolikolleeg teoloog Franz Overbeck, kes teda 1889.a. talvel külastas ja dionüüsoslikke orgiaid pidava Nietzsche Šveitsi Baselis asuvasse vaimuhaiglasse meelitas, mida juhatas sarkastiline doktor Ludwig Wille, kes diagnoosis patsiendil progresseeruva paralüüsi ja selle põhjusena süüfilise.

Käesolev romaan keskendubki sellele lühikesele perioodile kuulsa filosoofi elust, vaimuhaigla õhkkonnale ja selle külalistele, kelle hulgast tõuseb esile naisõiguslane Helene von Druskowitz, Nietzsche poolt kunagi tagasilükatu. Nietzsche pääseb hullurõivaist tänu oma fanaatilisele austajale Paul J. Möbiusele ning põgeneb Baselist koos oma õpilase Ludwig von Scheffleriga.

Teose üheks tegelaseks on ka šveitsi maalikunstnik Arnold Böcklin, kelle kõige kuulsam töö “Surnute saar” tõuseb kogu romaani läbivaks sümboliks.

Romaani autor Joachim Köhler (s. 1952) on tuntud oma pikaajalise Nietzsche- ja Wagneri-huviga, mille heaks näiteks on ka tema 1997. a. eesti keeles ilmunud biograafiline teos “Friedrich Nietzsche ja Cosima Wagner. Alistumise kool.”