Avatud ühiskonda ähvardavad ohud.
Seda raamatut kirjutama hakates oli minu esialgne eesmärk selgitada mind läbi elu juhtinud filosoofiat. Olin tuntuks saanud eduka fondijuhina ja hiljem ka filantroobina. Vahetevahel oli mul tunne, et olen justkui hiigelsuur seedekulgla, mis ühest otsast raha neelab ja teisest jälle välja sülitab, tegelikult aga ühendas neid otsi omavahel märkimisväärselt suur mõttetöö. Nii rahateenimisel kui ka filantroopilise tegevuse juures lähtusin ma sellest kontseptuaalsest raamistikust, mille olin enda jaoks kujundanud üliõpilaspäevil, ammu enne finantsturgudele minemist.
Suuresti on mind mõjutanud filosoof Karl Popper, kelle raamat “Avatud ühiskond ja selle vaenlased” avas mulle natsliku ja kommunistliku režiimi olemuse, režiimi, mida ma olin noorukina Ungaris ise kogenud. Neil režiimidel oli üks ühine joon: mõlemad pretendeerisid lõplikule tõele ja mõlemad sundisid oma vaateid maailmale jõuga peale. Popper esitas teistsuguse ühiskondliku korralduse mudeli, mis möönab, et mitte kellegi käes ei ole lõpliku tõe monopoli. Meie arusaamine maailmast, milles me elame, on loomupäraselt ebatäiuslik ning täiuslik ühiskond on seetõttu kättesaamatu. Peame rahulduma paremuselt teise võimalusega: ebatäiusliku ühiskonnaga, millel on aga piiramatu võime paremaks muutuda. Popper nimetas viimast avatud ühiskonnaks, mille vaenlased on totalitaarsed režiimid. …
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.