Ma pole lugeja vastu päris aus. Raamat kirjeldab sündmusi vangina Venemaal. Siin teen aga juttu sellest, mis toimus pärast kodumaale jõudmist.
1956. aastal kummitas ikka alles Stalini vaim. Tollased asutuste ja ettevõtete juhid ei julgenud võtta tööle vabanema hakkavaid poliitvange. Ühe ülikoolikaaslase vahendamisel õnnestus mul lõpuks saada töölise koht kummitoodete vabrikus “Tegur”.
Sel ajal valitses Venemaal Hruštšov. Et võita populaarsust, otsustas ta jätta ära äärmiselt ebapopulaarse vabatahtliku riigilaenu piletite sundtellimise. Riik vajas aga raha relvastusele, välisluurele, tohutule salaluure ja julgeoleku ning ametnike- ja parteifunktsionääride armee ülalpidamisele.
Otsustati organiseerida asjade loterii. Kuna vene rahvas suhtus umbusaldusega kõigesse, mida valitsus ette võttis, arvati, et selle ürituse peab läbi viima komsomol. Kui asi osutub ebapopulaarseks, ei määriks see partei nime.
Nii teatatigi komsomolikomiteest “Tegurisse”, et sel ajal ja sel päeval kell x tuleb komsomoli esindaja, et organiseerida, kui palju pileteid keegi töötaja soovib omandada. Olgu me kõik selleks ajaks ootel.
…
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.