Mõte selle kirjatüki kirjutamiseks tekkis viimasel paaril aastal, kui oleme kunagiste vettehüppajatena hakanud koos käima. Mõtte esimene variant oli koguda võitlustulemused kokku erinevatest allikatest. Nagu ikka, uuringute käigus, tekivad täiendavad mõtted ja huvid. Vettehüpped Eestis kui spordiala likvideeriti 1968.aastal. Kas igaveseks? Niisugustel puhkudel armastatakse öelda “ära iial ütle – ei iial”. Seetõttu tekkis täiendav mõte lisada algusse lühike vettehüpete tutvustus, et kui keegi siiski kunagi kavatseb mingilgi tasemel taastada Eestis vettehüpete spordiala, siis võiks see kirjatükk olla midagi terviklikku vettehüpetest. Ei ole ju usutav, et päevapealt imporditakse kuskilt kõrgeklassiline vettehüpete treener. Kuigi ka see ei ole võimatu, sest meil on Tallinnas suurepärane ujula ehitatud ka vettehüpeteks. Ongi kummaline, et selles ujulas köetakse 5 meetri sügavust vett ja 10 meetri kõrguse torni tõttu väga kõrget ruumi mõttetult, et ainult vee pinnal saaks ujuda. Seetõttu on ime, et praegusel tohutute pillavate lammutamiste ja ümberehitamiste ajastul ei ole kellelgi tulnud pähe 4 meetrit sooja vett “alt ära tõmmata”, torn lammutada ja ruum madalamaks teha. Selle vältimiseks oleks mõistlik taastada selles ujulas mingilgi määral vettehüpetealane algõpetus esialgu kasvõi paar korda nädalas. On ju veel elus endisi vettehüppajaid, kes algõpetust suudaksid anda. Ka lihtsa ja lühikese ning väga väikese eksemplaride arvuga vettehüpete õpiku kirjutamine ei oleks endistele vettehüppajatele probleem.
…
(Raamatus on pühendus)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.