Eesti elatud elud
Konstantin Konik (1873-1936) teavad tänapäeva Eesti Vabariigis vähesed – vahest mõni arst ning ajaloohuviline. Praegused gümnaasiumi ajalooõpikud mainivad tema nime kõigest korra. Konik oli kuulus kirurg ning teenekas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan. Ta kuulus Konstantin Pätsi ja Jüri Vilmsi kõrval kolmanda liikmena Eestimaa Päästmise Komiteesse. Nemad kuulutasid 1918. aasta veebruaris välja Eesti Vabariigi ja panid nii aluse peagi saja-aastaseks saavale omariiklusele.
Konstantin Konikul oli elus palju õnne: ta pääses tervelt Vene-Jaapani sõjast ega nakatunud pikkadel haiglatööaastatel mõnda raskesse haigusse. Tal oli õnn jääda ellu Eesti Vabadussõja lõpu aegses tüüfuseepideemias. Tal oli õnn jääda ellu Eesti Vabadussõja lõpu aegses tüüfuseepideemias. Tal oli õnn saavutada mitmes valdkonnas silmapaistvaid tulemusi. Konik oli üks neist meestest, kes organiseerisid Eesti arstkonda ja korraldasid 1920. aastatel Tartu Ülikoolis eestikeelset arstiteadust. Vahest pärineb tänapäevalgi kõrgelt hinnatud taaralinna haiglate kuulsus ja usk headesse Tartu arstidesse just nendest aegadest.
Konstantin Konikul oli ka õnn lahkuda siit ilmast enne Eesti Vabariigi huku teadmisega, et tema alustatud ja tehtud tööd jätkatakse vääriliselt. Tema puhkab oma viimset und Tallinna Metsakalmistul. Vaid mõned aastad hiljem surid paljud tema töö- ja võitluskaaslased nälga ning külma kõledates ja ebainimlikes Venemaa vangilaagrites.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.