Avaleht » Pood » Ajalugu » “Tuna 1-4 2000. 4 raamatut”

You are previewing: “Tuna 1-4 2000. 4 raamatut”

“Tuna 1-4 2000. 4 raamatut”

Seisukord	Kasutatud Raamat on heas korras
Kaal	1135
Kirjastus	Ajalooarhiiv
Ilmumisaasta	2000
Lehekülgi	640
Mõõdud	Tavaformaat
Kaaned	Pehmekaaneline

“Tuna 1-4 2000. 4 raamatut”

Name: "Tuna 1-4 2000. 4 raamatut"
SKU: 138684
Price: 19.90 EUR
Availability: InStock

€19.90

1 laos

Lisa soovinimekirja

Seisukord: Kasutatud ? Kategooriad: Ajalugu, Eesti, Läbi ajastute, Raamatud trükikojast Silt: Tuna 1-4 2000. 4 raamatut

Kirjeldus
Toote Detailid
Arvustused (0)

Tuna 1/2000
Toimetajaread
Ilmar Vene. Nobel eksis.
Tiina Kala. Unustatud katkendid. Cm 25 Tallinna Linnaarhiivis.
Heino Arumäe. Eduard Laamani päevik lähiajaloo allikana. I
Aino Kits. Eesti Komitee Koolitoimkonna tegevusest 1945-1949.
Tõnu Tannberg. “Lubjanka marssal” Nõukogude impeeriumi äärealasid reformimas. III
Rein Ruutsoo. Antikommunistlik revolutsioon Eesti külas 1987-1991 Kanepi valla näitel. II
Mait Raun. Muinsuskaitse Selts ja poliitika.
Andres Mäe. Ühe erakonna lugu.
Kaupo Deemant. Kaks dokumenti Nõukogude koloniaal-majanduse algusaegadest ENSVs.
Aleksander Schnickeri lapsepõlvemälestused Tartu slummist. Kommenteerinud Leili Punga
Olupildikesi 20. sajandi esimesest poolest. Koostanud ja kommenteerinud lvi Tomingas
Karl Löwith. Curriculum vitae. (1959) Tõlkinud Mart Kivimäe
Bernd Lutz. Karl Löwith (1897-1973) Tõlkinud Mart Kivimäe
Mart Kivimäe. Historismi ohverdamine?
Peep Pillak. Eesti Arhivaaride Ühingu taasasutamine ja tegevus 1989-1999.
Intervjuu Eesti Arhivaaride Ühingu esimehe Peep Pillakuga.
S. Müller. J. A. Feith, R. Fruin. Arhiivide korraldamise ja kirjeldamise käsiraamat. 4. ptk algus
Tõnis Ritson. Toomas Hellat ja KGB. 6
Margit Tombak. Baltimaade ajaloolased Nõukogude perioodi kallal.
Jevgeni Kaljundi. Puškini aastal Eesti ajaloost vene keeles.
Aive Küng. Viis aastat Eesti Postimuuseumi taastamisest
Jevgeni Kaljundi Kaheksakümmend aastat valget liikumist.
Peep Pillak. Kolmas Balti Uurimise konverents.
IndrekJürjo. Ajaloonäitus Saksamaal, mis suleti skandaaliga.
Tõnu Tannberg. Rahvusarhiivi teadusnõukogus.
Tuna 2/2000
Toimetajaread
Käroly Kerenyi. Papüürused ja Aleksandria kultuuri olemus.
Inna Põltsam. Eesti raamatu ajaloo algus – kas luterliku või katoliku kirjasõnaga?
Indrek]ürjo. Raamatukaubandus Tallinnas valgustussajandil.
Ea Jansen. Tsaristlik tsensuur ja eesti ajakirjandus venestamisajal.
Vello Helk. Estica-trükiseid Kopenhaagenis ja mujal.
Merike Kiipus ja Heino Räim. Arhiivraamatukogu kui eesti trükiste arhiiv.
Väino Sirk. Keskkooli ajalooõpik Eesti Vabariigis 1918-1940.
Liivi Uuet. Edgar Sein ja purjus väärjumalad.
Piret Lotman. Hävitatud raamat ja eestlase identiteet.
Eesti Filmiarhiivi fotonurk. Raamatuaastad 1935 ja 1975. Koostanud ja kommenteerinud lvi Torningas
Eesti Raamatu Aasta 1975 – kajastusi teispool vett.
Jaan Undusk. Ajalootõde ja metahistoorilised žestid. Eesti ajaloo mitmest moraalist.
Heino Arumäe. Eduard Laamani päevik lähiajaloo allikana. II
Kristi Viiding. Ladinakeelse juhuluule uusediteerimisest ja tõlkimisest.
Tõnu Tannberg. 1999. aasta parima ajalooraamatu preemiaga pärjati Margus Laidre.
Peep Pillak. Napoleonica – sajandilõpu näitus Tallinna Linnaarhiivis.
Peep Pillak. Otto Greiffenhagen – muusikust linnaarhivaar.
Indrek Jürjo. Magistriväitekiri katoliku kiriku märtrist Eestis.
Valdur Ohmann. Sovetlik sunnismaisus.
Tuna 3/2000
Toimetajaread
Margus Laidre. Isevalitsemise riitused.
Malle Salupere. Ka arhivaalidel on oma ajalugu.
Enn Küng. Rootsi unistus Venemaa turust 16.-17. sajandil.
Merle Talvik. Mõningaid näiteid Eesti 1930. aastate diplomite ja tunnistuste kujundusest.
Heino Arumäe. Eduard Laamani päevik lähiajaloo allikana. III 42 Gustav Hilger. Moskva. 1939. aasta september.
Jüri Ant. Kirjad presidendile aastaist 1939-1940.
President Konstantin Pätsi abipalve Saksa valitsusele. Kommenteerinud Heino Arumäe.
Villem Saarsen. See, mis ma nägin. Katkend mälestusraamatust
Külli Niidassoo. Valdur Ohmann. EKP – 1930. aastad kuni juuli
Liivi Uuet. 1940. aasta Riigivolikogu valimiste dokumentide saatus ja arhivaaride missioon.
Eesti Filmiarhiivi fotonurk. Eesti Vabariigi saatuseaastad 1939-1940. Koostanud ja kommenteerinud lvi Tomingas
Märt Läänemets. Inimliku valitseja otsinguil.
Meng-zi. Vestlus Liangi kuninga Huiga. Tõlkinud M. Läänemet.
Elsbet Parek. Tartu – minu lapsepõlve linn. (1907-1916)
S. Müller. J. A. Feith, R. Fruin. Arhiivide korraldamise ja kirjeldamise käsiraamat. 4. ptk lõpp.
Tõnis Ritson. Toomas Hellat ja KGB. 7
Tõnu Tannberg. Stalini luhtunud võimalused 1941. aastal.
Ago Pajur. Luuramisi vaadeldes…
Kaarel Tering. Kas oleme teel uude keskaega…?
Jaak Sammet. Meremuuseumi IX teaduskonverents.
Peep Pillak. Peterburis arhiive avamas.
Vf Roots, M. Maiste, P. Pillak. Arhiivipäevad Tallinnas.
Enn Küng. Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku arhiiv ja Eesti Skautluse Arhiiv jõudsid Rootsist Ajalooarhiivi Tartus.
Birgit Kibal, Enn Küng. Rootsi ajale pühendatud teaduskonverents Tartus.
Raimo Pullat. Jerzy Topolski – jääv legend.
Mart Kivimäe. Linnad mööduvuse sümbolina.
Tiina Kala. Ajaloolane ja allikas.
Tuna 4/2000
Toimetaja veerg
Juhan Kreeni. Tallinna linna sõjalistest kohustustest Saksa Ordu ees.
Margus Laidre. Pius ultra. Lugu mehest, kellele kuulus pool maailma.
Kaido Orula. “Humanistide printsi” teosed saksa varauusaegse keeleruumi kahes servalinnas. Erasmiana Sopronis ja Tallinnas.
SergeiStadnikov. Sissejuhatus egüptoloogia vanemasse bibliograafiasse. Nõukogude Venemaal 1918-1919.
Jüri Uljas. KULKA ja kirjandus.
Heino Arumäe Eduard Laamani päevik lähiajaloo allikana.
Külli Niidassoo. Abwehrstelle Ostland Nordpol.
Tähtis pole võit, vaid osavõtt! Koostanud lvi Tomingas
Intervjuu Riigiarhiivi direktori aastatel 1994-1999 Aimar Altosaarega
S. Müller. J. A. Feith. R. Fruin. Arhiivide korraldamise ja kirjeldamise käsiraamat. 5- ptk algus.
Lea Leppik. Aruanne Eestimaa ringkonna arhiividest nõukogude ajal (1940-1941).
Rutt Hinrikus. Otto Aleksander Webermanni kirjad Karl Ristikivile.
Kaalu Kirme. Esivanemad. Dokumendid ja legendid.
Tõnis Ritson. Toomas Hellat ja KGB. 8
IndrekJürjo. Käsiraamat Eesti valitsemisest 18. sajandil.
Viktor Niitsoo. Raamatusse raiutud Eesti Kongress.
Tiit Noormets. Elektrooniline publikatsioon Eesti sõja-ajaloost,
Helmut Piirimäe 70 153 Kalju Mätik. Kommunismi kuritegudele hinnangu andmise rahvusvaheline kongress Vilniuses 12.-14. juunil 2000.
György Litvän. Imre Nagy’i martüürium.
Indrek Jürjo. Vastuseks Ann Marksoo artiklile.