“Lendva II osa”

Rahvaraamat 3(9)

Saabusid pikad, vaiksed talveõhtud. Päev oli lühike ja hämar. Harva kuldas päike lumevälju. Nädalaid ja nädalaid oli taevastinaraskeis pilvis, mis olid nagu hahad kotid täis külmanud vett. Hilja läks valgeks ja vara hämardus. Peeru valgel istus Mari ketruse taga tüdrukuga, kui sel korrapäevi ei olnud, ja peeruvalgel seadis majariistu, keerutas köisi, lõhkus peerupuid ja sidus neid mühkudesse ning valmistas mõisale puunõusid, härjaikkeid ja köidikuid vana Jüri. Sulane oli kas mõisas või väljas tööl, ja Taavet oli nüüd väga harva kodus. Kui ta ei olnud mõisa viinaköögis või vooris, kadus ta ära omal algatusel, enamikus hobusega, harva jala. Algul ei teadnud Mari sellest arvata midagi paha. Küllap mehel oli toiminguid. Siis hakkas tähele panema, et vana Jüri muutus rahutuks niipea, kui nägi Taavetit seadmas minekule. Ta püüdis Taavetit keelata koju. Ta otsis talle edasilükkamatuid töid ja püüdis leida muid takistusi kodust lahkumiseks.

…

Loe katkendit raamatust – https://vanajahea.news/2022/12/18/alma-ostra-lendva-ii/

(Raamat on halvas seisus, kuid püsib veel koos)