Sarjas eesti tänapäevaheliloojate loominguportreedest on seni ilmunud “Kuus eesti tänase muusika loojat” (1970) ja “Kaheksa eesti tänase muusika loojat” (1979). Et mitte segi ajada esimese kogumikuga, on käesoleva helilooja elu ja loomingu ülevaateid, kelle tegevus algas sõjajärgseil aastail ja on kestnud tänaseni. Nimetatud heliloojate puhul on antud töö esmakordne katse hõlmata nende loomingut, anda sellele üldhinnang. Mõistagi, ruumi nappuse tõttu on autorid osutanud enamat tähelepanu vaid kõige väljapaistvamale osale nende loomingust. Iga artikli lõpus on loomingu nimekiri.
Kui eelmises kogumikus võis tutvuda meie naisheliloojate Lydia Austeri ja Ester Mägiga, siis käesolevas avaldame kolmanda tunnustatud naishelilooja Els Aarne loominguportree. Hillar Kareva loomingu väärtuslikuma osa moodustab kammermuusika, tema loominguline aktiivsus on viimastel aastatel veelgi kasvanud. Raimond Lätte on tõhusa panuse andnud eesti koori- ja eriti lastemuusika arengusse. Ants Sõbra loomingus on keskel kohal globaalsed, ühiskondlikku temaatikat käsitlevad probleemid: võitlus rahu eest, rahvaste sõprus. Harri Otsa ja Anatoli Garšneki loomingu iseloomustavaks jooneks on seos rahvamuusikaga. Esimese puhul on annab see sageli humoristliku, rõõmsameelse varjundi. Teise puhul on valdav sügavmõttelisem, dramaatilisem toon. Kirjutise autorid on võrdlemisi erinevad oma muusikatunnetuselt ja käekirjadelt: Ene Pilliroog ja Mati Märtin põhiliselt raadioajakirjanikud, Ines Rannap tulntud kontserdiarvustajana, Monika Topman ja Priit Kuusik suurte uurimiskogemustega muusikateadlased.
Koostaja
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.