Marguerite Duras (1914-1996), prantsuse kirjanik, teatrilavastaja ja filmirežissöör, on 20. sajandi kirjanduse ja filmikunsti tähtsamaid uuendajaid. Ta on kirjutanud romaane, novelle, jutustusi, näidendeid, filmistsenaariume. Teda on ülistatud kui kehalise armastuse tundlikemat tõlgendajat. Käesolev romaan on Concourt´i preemiaga pärjatud “Armukese” loo uus, küpsem esitus.
Sain teada, et ta suri aastaid tagasi. Kuulsin seda 90nda aasta mais, seega nüüd juba aasta aega tagasi. Ma ei olnud tema surma peale mõelnud. Mulle öeldi ka, et ta on maetud Sa Deci, et sinine maja on ikka alles ja et seal elavad tema perekond ja lapsed. Et Sa Decis armastati teda tema headuse ning lihtsuse pärast ja et ta muutus elu lõpus sügavalt usklikuks.
Jätsin käsiloleva töö sinnapaika. Kirjutasin Põhja-Hiina armukese ja lapse loo…
Mulle ei olnud pähegi tulnud, et hiinlane võiks surra, et tema keha, tema nahk, tema suguti, tema käed. Pöördusin terveks aastaks tagasi aega, kui ma Vinh Longi parvel Mekongist üle sõitsin…
Minust on taas saanud romaanikirjanik.
Marguerite Duras
(mai 1991)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.