… Kreeka-Pärsia sõjad elasid tollal veel kaasaegsete mälestustes ja seetõttu võib öelda, et Herodotos kirjutas oma kaasajast. Hellenid sõdisid kangelaslikult oma vabaduse kaitseks, kuid Herodotosele on võõras ka vaenulik või laimav hoiak pärslaste suhtes. (Sama joon ilmneb Aischylose “Pärslastes”.) Herodotos kirjutas oma teose Peloponnesose sõja eelõhtul ja puhkemise ajal, tema sümpaatia kuulub Ateenale ning ka oma teoses kujutab ta sündmusi Ateena seisukohalt. Teose selles osas ilmnevad üha selgemini Herodotose poliitilised vaated. Ta on mõõdukas demokraat, pidades vastuvõetavamatuks türanniat. Neid mõtteid väljendab ka Mileetose türann Histiaios, öeldes, et iga linn eelistab demokraatiat türanniale (Vt. IV, 137.) Herodotos püüab tõestada, et kogu ajaloo vältel on ateenlased olnud Hellase päästjad. Alkmaioniidid kukutasid Ateenas türannia (VI, 123), nüüd võitlevad ateenlased vapralt pärslaste vastu. Herodotos ülistab Periklese suguvõsa, näiteks Periklese vanaisa Kleisthenes seadis Ateenas sisse füülid ja demokraatia (VI, 131), ning samas kirjeldab ka Agariste unenägu, mille järgi too pidi sünnitama lõvi, ja tõi siis mõne päeva pärast ilmale Periklese. Mitmed Poloponnesose Liitu kuulunud linnad ilmutasid Kreeka-Pärsia sõdade ajal reetlikku sõbralikkust Pärsia suhtes, näiteks Teeba. Ent õiglustunne ei luba Herodotosel vaikida neljasajast teebalasest, kes tulid Termopüülidese (VII, 202), ja spartalaste vaprusest selles lahingus.
…
Sari: Klassikalised lood
(Taskuformaat)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.