Lugeja käes on raamat mehest, kes elas 98-aastaseks, kes 33-aastaselt, pärast lahinguid Narva ruumis, langes NKVD küüsi ja tegi lähemat tutvust Pagari tänava ning Patareiga. Ta lootis, nagu paljud teisedki, et ega venelased kauaks Eestisse jää. Selle eest hoolitsevad juba inglased ja ameeriklased!
Kui “venelased”, s.t. Vene sõjavägi siit lõpuks läks, oli Rein Randveer 83-aastane. Algas tema teine elu, mis kestis veel 15 aastat. Ta asus päästma ajaloolist Viimsi mõisa, kindral Laidoneri kunagist kodu, mis oli pikki aastaid olnud Nõukogude laevastiku luurekeskus. Kutsumata külalised jätsid mõisa maha rüüstatuna.
Rein Randveer rajas Kindral Johan Laidoneri Seltsi ja Kindral Laidoneri Muuseumi, millest on tänaseks saanud Eesti Sõjamuuseum. Kindrali ajalooline kodu ja tema mälestus on taas väärikalt hoitud.
Rein Randveer oli üks nendest meie kaasmaalastest, kes aja käänakuil küsis endalt: kui mitte mina, kes siis veel?! Tema viskus ajaloo kaalukausile, kui tund oli tulnud. Tema teadis, et elujõulisse rahvasse oli istutatud iseolemise vägi. Tema uskus Eestisse.
Raamatu lõpus on pikem järelsõna, mis näeb ühe eesti mehe eluteed Eesti ajaloo mudelina 20. sajandil.
– Trivimi Velliste
Kindral Johan Laidoneri Seltsi
esimees
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.