Lugeja ees on avatuna raamat “Jaan Poska oma meie ajas”. Jaan Poska nimi seondub eelkõige Eesti omariikluse tekkega. Riigid ei sünni üleöö, vaid valmistuvad ilmaletulekuks tasapisi – ühel kulub selleks rohkem sajandeid, teisel vähem. Riigi sünnitavad selle tulevased kodanikud – rahvas. Ämmaemandana võib enamasti näha soodsat tähtede seisu, s.o poliitiliste jõudude ülimalt sobivat vahekorda maailma vastavas piirkonnas.
Eesti lugejal oleks kindlasti huvitav sirvida mõnd võrdlevat uurimust sellest, kuidas tekib mõte oma riigist, kuidas mõttest saab tegu. Miks mõned rahvad jõuavad omariikluseni, teised (sageli arvukad) aga sugugi mitte? Kas omariikluse teket saab vaadelda teleoloogiliselt – teatavate tingimuste täitmisel otsekui paratamatus? Või on siin tähtis ka Suurel Juhusel, õige silmapilgu otsustaval ärakasutamisel?
Esimeste unistajatena Eesti riigist meenuvad meile Juhan Liiv ja Andres Dido. Seevastu Eesti riigi vahetus sünniloos tõstetakse tavaliselt esile kolm suurt: Konstantin Päts, Jaan Tõnisson ja kindral Johan Laidoner. Siiski tuleks see kanooniline juhtkolmik laiendada nelikuks, lisades pjedestaalile veel Jaan Poska. Järgnevad viissada lehekülge peaksid säärase nõude põhjendatust veenvalt tõestama.
Tootja | Küllo Arjakas |
---|---|
Seisukord | Kasutatud Raamat on heas korras |
Kaal | 1251 |
Kirjastus | Tallinna Linnaarhiiv |
Ilmumisaasta | 2010 |
Lehekülgi | 527 |
Mõõdud | Tavaformaat |
Kaaned | Kõvakaaneline |
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.