“Põhja-Osseedi rahva eepos. Nardid”

“Nardid” – nii kõlab mitme Põhja-Kaukaasias elava väikerahva eepose nimetus.
Mis või kes on nardid? Millise rahva eepos see on? Sellised küsimused tekkisid esimest korda möödunud sajandi esimestel aastakümnetel.
Kuid alustame päris algusest.
XIX sajandi teisel poolel, aastal 1868, pidas akadeemik Anton Schiefner (1817-1879) Vene tsaaririigi teaduste akadeemias ettekande “Osseetide tekstid”.
Täpselt samasugusel Vene tsaaririigi teaduste akadeemia koosolekul oli 1861. aastal peetud ettekanne eestlaste eeposest “Kalevipoeg”, selle esitajaks oli toosama Tallinnast pärit akadeemik A. Schiefner.
Pärast seda, kui oli sündinud osseetide ülalmainitud eepos, hakkas Põhja-Kaukaasia teiste mägirahvaste haritlaskond huvi tundma oma rahva lugulaulude vastu, mida nii ohtralt esitasid paljud rahvalaulikud. Peatselt tekkis veel mitmel Põhja-Kaukaasa märgirahval oma eepos, ja kõik nad nimetasid selle samuti nardi eeposeks. Iga rahvas oli veendunud selles, et just tema nardi eepos oli kõige õigem eepos ja just tema rahvas oli veendunud selles, et just tema nardi eepos oli kõige õigem eepos ja just tema rahvas oli selle eepose ainus ja tõeline autor. Selles pole midagi imelikku. Olid ju kõik need rahvad õlg õla kõrval nüüd juba ligi kaks tuhat aastat koos elanud. Elades kõrgmägede kitsates orgudes ja ka põhja pool asuvates steppides, olid nad üksteisega tihedas kokkupuutes. Nende saatus kujunes sarnaseks väljastpoolt tulnud vaenlaste surve tõttu, nagu hunnide sissetung V sajandil, ristiusu ja islami omavaheline mõjusfääride jagamine, mongolite tugev surve XIII sajandil, võimsamate naabrite omavahelised kemplemised, nagu näiteks Vene-Türgi sõjad, Vene tsaaririigi mitu sajandit kestnud okupatsioon, ainult Põhja-Kaukaasias toimunud verised Vene-Kaukaasia sõjad, mis põhjustasid nii mõnegi väikerahva massilise väljarände, kogu tšetšeeni rahva 100%-line väljaajamine Siberisse – kõik need sündmused mõjusid kindlasti Põhja-Kaukaasia väikerahvastele. Ei ole siis ime, et naabruses elavatel väikerahvastel on nii mõneski osas sarnaseid ajaloomälestusi ja nad on loonud sajandite kestel ka sarnast poeesiat, mida kohalikud rahvalaulikud ühest külast teise rännates ette kandsid ja nii mõnigi korda ka naaberrahvastele esitasid. Terves Kaukaasias olevat rohkem kui kolmsada rahvust, miks siis üheksal neist ei võinud olla ühenimeline eepos?