“Ta süles lebas õrn vastsündinu. Selle sügavad sinised silmad, mis ikka veel pilkumata üles emale vastu vaatasid, just nagu kiskusid tast välja ta kõige salajasemad mõtted. Ta ei armastanud enam oma meest; ta ei olnud seda last tahtnud, aga seal see nüüd lebas ta rüpes ja rebis ta südant. Emale tundus, nagu poleks nabanöör, mis lapse habrast väikest keha temaga ühendas, praegugi veel katkenud. Nagu laine tõusis tema sees kuum armastus lapsukese vastu. Ta hoidis teda oma näo, oma südame ligi. Kogu jõuga, kõigest hingest tahtis ta nüüd hüvitada südamekalkust, millega ta selle lapse oli ilmale toonud. Nüüd, kus laps oli olemas, tahtis ta teda seda rohkem armastada, üleni armastuse sisse mähkida. Lapse teadja silmad tegid talle valu ja himutasid. Kas ta teab emast kõik? Kas ta kuulatas, kui ta veel tema südame all lebas? Kas tema pilgus oli etteheide? Ta tundis üdini puurivat hirmu ja valu.”
Sari Eesti Päevalehe Raamat nr 10
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.