Teise maailmasõja ajal olid suved Eestis päikeseküllased ja soojad otsekui vastandiks meie rahva ränkade kaotusaastatele. Nii ka 1939. aastal, mil kaheksa päeva enne sõja puhkemist -23. augusti – sõlmiti Moskvas “Mittekallaletungi- ja koostööleping” kommunistliku Nõukogude Liidu ja rahvussotsialistliku Saksamaa vahel. See Molotovi-Ribbentropi pakt oma salaklauslitega jagas Ida-Euroopa riigid Soomest Balkanini kahe diktatuuri mõjupiirkondadeks. Kurikuulus leping sai saatuslikuks mitte ainult Eestile, vaid kogu Euroopale, ja sellest tulenev sõda – rohkem kui ükski teine inimkonna ajaloos – põhjustas miljonite inimelude kaotuse ning muundas miljoneid inimsaatusi.
Sakslaste-venelaste kokkuleppele järgnes Nõukogude Liidu otsese surve tulemusena 28. septembril Moskvas sõlmitud “Nõukogude Liidu ja Eesti Vabariigi vaheline vastastikuse abistamise pakt”, mis lubas Nõukogude Liidul luua baase Eesti pinnal. Samal ajal esitati taolised ultimatiivse loomuga nõuded ka Lätile, Leedule ja Soomele. Ainult Soome julges paktist keelduda, mis põhjustas novembri lõpul intensiivsetele läbirääkimistele vaatamata punaarmee sissetungi Soome ja meie vennasrahva heroilise võitluse oma iseseisvuse kaitsmisel – Soome Talvesõja.
…
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.