Inglise progressiivne kirjanik Jack Lindsay (sünd. 1900), kes põhjalikult tunneb antiikmaailma ajalugu, on kaugel selle ühiskonna elu idealiseerivast kujutamisest. Tema peamiseks huviobjektiks on sotsiaal-majanduslikud probleemid. Nagu kõigis oma ajaloolistes romaanides, otsib ta ka käesoleva romaani minevikusündmustest vastust kaasaega erutavatele küsimustele.
Sellega ongi seletatav, miks antiikmaailma käsitlevas teoses tarvitatakse niisuguseid kaasaegseid termineid, nagu “ülemaailmne kommunistlik vabariik”, “imperialistlik linn”, “kommunistlik juht” jne.
Romaani “Hannibaali käsi on mängus” ajalooliseks taustaks on Puunia sõjad III ja II saj. e.m.a., mida roomlased pidasid kartaagolaste vastu ülemvõimu pärast Vahemerel.
Romaani tegevus toimub aastail 196-195 e.m.a., Teise ja Kolmanda Puunia sõja vahel.
Hoolimata Hannibaali edukast sõjaretkest üle Alpide, on roomlased sõja võitnud. Vaherahutingimused on kartaagolastele rasked ja häbistavad. Selles kaotusmeeleolus puhkeb linnas võitlus valitseva oligarhia ja demokraatlike jõudude vahel, kes Hannibaali juhtimisel ja rahva toetusel lõpuks võimule pääsevad.
Lindsay ei näita oma kangelast mitte traditsioonipärase hiilgava väejuhina, vaid kogenud ja aruka poliitikuna, kes sõjatandril lüüasaanud isamaad sotsiaalsete reformide abil päästa püüab.
Tundes rahutust Kartaago võimsuse taastumise pärast, astuvad roomlased sobinguisse kohaliku aristokraatiaga ja nõuavad 195. aastal e.m.a. Hannibaali väljaandmist.
Hannibaal põgeneb. Mitte niivõrd oma elu päästmiseks, kuivõrd selleks, et säästa kodulinna, mis relvastatud võitluses paratamatult hukkuks. Ühtlasi loodab ta välisriikide abiga koguda uue sõjaväe, et siis Kartaago lõplikult vabastada.
Hannibaali põgenemisega pääseb võimule reaktsioon, tema poolehoidjaid tabab julm terror.
Eessõnas käesolevale teosele kirjutab J. Lindsay: “… meie ees on klassikaline näide sellest, kui kergesti valitsevad klassid reedavad oma isamaa, niipea kui demokraatlikud jõud seal võimule pääsevad.”
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.