“Mina, kivikuningas”

Romaan

“Täna tulevad siia ühed inimesed,” ütles Joseph Hooper, “nüüd on sul seltsi.”
Proua Helena Kingshaw´ võluvad kirjad olid talle soodsa mulje jätnud oma otsekohesuse ja muretu tooniga, samuti naise hääl, mida ta oli kuulnud hiljem telefonis. Naine oli lesk, ta oli kolmekümne seitsme aastane ja nõus vastu võtma tööd, mida mees oli kuulutuses nimetanud “tegelikuks majapidajannaks”. Koristajaks ja vahest ka toidukeetjaks jäi edasi proua Boland.
“Võib-olla tuleksite algul ainult selleks suveks,” oli mees kirjutanud,  “et näha, kuidas te oma pojaga siin kohanete ja kuidas me kõik omakeskis kokku klapime.”
“Wraings,” oli proua helena Kingshaw vastanud, “võiks küll olla selle kodu nimeks, mida me endile otsinud oleme.”