Kevadine jääkirmetis on nagu kildudest kokku pandud piltjutustus, kus iga jääkristall helgib üksi ja samas annab oma sära edasi tervikule.
Valgamaa sära ja aarded on nähtavad metsade rüpes, järvede peegeldustes, jõgede karges vees, luhtade rohusahinas, õitsvates aasades, rabade vaikuses, põldude karmis vaevas, siinsetes inimestes ning nende töös aastasadade jooksul. Valgamaa eluolu iseloomustab kõige paremini üks sõna – looduslähedus.
Valgamaa vapil on neli tähekest, mis on seotud maakonna saamislooga – põlvnemisega neljast naabermaakonnast.
Maakonnalinnad Valga, Tõrva ja Otepää on nagu ühe puu kolm haru, kust väljasirutuvad oksad iseloomustavad kõiki neid valdu, külasid ja kodukohti, millised oma elujõuga hoiavad haljana kogu Valgamaad.
Valga on kaksiklinn, mille teist poolt eraldab riigipiir Lätiga. Linna arenguloos on olnud tahes-tahtmata määrav osa raudteel, seda nii elanikkonna kui ka ettevõtluse kujunemisel. Maakonnakeskusena on Valgal rida kohustusi, mille täitmisest sõltub nii paljuski kõigi valgamaalaste eluolu.
Otepää mäenõlvad on tülikad põllumehe jaoks, aga samas sobivad hästi suusatajatele ning teistele spordihuvilistele. Pühajärve äärde sõidetakse suvitama, puhkama, eemale linnakärast.
Helme-Tõrva kanti võib vaadata nagu ajalooraamatut, kus igal leheküljel on üks pilt eestlaste eluloost. Muistsed ohvrikivid, ehitusjäljed orduajast, Barclay de Tolly hajakamber, mõisahooned. Helme koduloomuuseum jt. vaatamisväärsused näitavad meie elujuurte kestvust läbi aegade.
See raamat olgu äratundmiseks ja tutvustamiseks nii külalistele kui ka kõigile neile, kes pärit Valgamaalt.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.