Kääbikud, lohed, haldjad, kurjuse ja headuse võitlus - kõik see ja palju muud on muutnud tagasihoidliku briti kirjandusprofessori J.R.R. Tolkieni teosed maailmakuulsaks. Ka Eestis on "Kääbiku", "Sõrmuste Isanda" ja "Silmarillioni" lugejaid tuhandeid, nagu ka neid, kes raamatute põhjal vändatud filmi vaatama tõttasid ja tõttavad.

Kanadas sündinud ja praegu Inglismaal elav David Day on maailmas üks tuntumaid "tolkieniste", kes on avaldanud mitmeid raamatuid Tolkieni teoste maailmast. Tema "Tolkieni entsüklopeedia" võtab kokku suurteoses esinevad taimed, loomad, koletised, rahvad, kangelased - kõik ühtede kaante vahel, tähestiku järjekorras ja lühidalt kirjeldatuna. Rikkalikult illustreeritud teatmeteose eestikeelne väljaanne pakub lisandusena võimaluse esimest korda eesti keeles leida ühes kohas ja korraga tõlgitud teoste registri, täieliku kronoloogia, valitsejate nimistud ja kaardimaterjali.

Varrak, 2002 320lk.

Kui 1961. aasta 12-13 augusti öösel rutakalt ehitatud okastraatõke Berliini südamesse ilmus, oli see nii dramaatiline kui ka ootamatu. Mõne päevaga moondus see külma sõja julma hullumeelsust sümboliseerivaks ehitiseks - Berliini müüriks. Frederick Taylor jutustab põneva loo sõjajärgsest poliitilisest konfliktist, mis tipnes traagilise jagatud Berliiniga, kui peaaegu nelja miljonilise rahvastikuga linn lõigati halastamatult kaheks, päästes valla kohutavaid tagajärgi tõotava Ida-Lääne kriisi. Esimest korda seisis terve maailma silmitsi ähvardava tummakatastroofiga. See oli hirm, mis kadus alles siis, kui need inimesed, keda müür pidi vangis hoidma, sellest ajaloolisel ööl - 9. novembril 1989. aastal - läbi murdsid.

Põimides kokku ametliku ajaloo, algupärase teadusliku arhiivmaterjali ja isiklikud lood, on "Berliini müür" jutustus jagatud linnast ja selle rahvast ajal, kui inimlikkus tundus olevat täieliku hävimise äärel. Taylori suurepärane ja kõikehõlmav sündmustiku, selle algete ja tagajärgede uurimine on kindlasti parim, mida on võimalik tasakaalustatud uurimise puhul saavutada.

Pegasus, 2008 474lk

SDV Riiklik Julgeoleku Ministeerium polnud mitte üksnes kardetud salapolitsei- ja tõhus spionaažiorganisatsioon, vaid arenes nelja aastakümne jooksul laiaulatuslikuks julgeoleku, kodanike kontrolli ja tagakiusamise kontserniks.

Jens Gieseke kirjeldab ajajärku 20. sajandi neljakümnendate aastate kõrgstalinimi ajast kuni Stasi tegevuseni taasühinenud Saksamaal. Kirjanik uurib salajase armee mõjuvõimu igapäevaelule ja riigivõimule.

Olion, 2006 252lk

Mis seob tsaar Nikolai II, Stalinit, Picassot, Apollinaire'i, Cocteay'd ja Stravinskit?

Kõik need 20. sajandi poliitika ja kunsti ajalukku sügava jälje jätnud isikud olid innukad vene balleti austajad. Paljud neist leidsid sealt oma elu armastuse. Tegemist ei olnud ainult põgusate seiklustega, sest nii mõnedki suhted paisusid tõeliseks kireks ning kujundasid saatusi. Nikolai II armastus kuulsa baleriini Mathilda Kšessinskaja vastu peegeldub vastu tema poliitika vigades; Stalini puhastuskampaania algus langeb ajale, mil suur juht kohtus ühe Suure Teatri tähega; Picasso muutis Djagilevi balletitrupi tantsijanna Olga Hohlovaga kohtudes maalimisstiili..

Toetudes seni avaldamata dokumentidele ning Nurejevi, Chagali ja teiste artistide ja poliitikategelaste mälestustele, vaatab autor balleti kulisside taha ajajärgul, mil KGB kasutas baleriine spioneerimiseks ja Montparnasse oli artistide kohtumispaik. Ta jutustab, kuidas vene balletitrupi saabumisega Pariisi 1909. aastal sõlmusid ja tugevnesid Vene-Prantsuse kultuurisidemed.

Vene kirjanik ja esseist Vladimir Fedorovski oli Gorbatšovi ajal diplomaat. Ta on kirjutanud mitmeid Venemaa poliitikat ja kultuuri käsitlevaid raamatuid.

Olion 2004 152lk