21. sajand

Uks kõrvaltuppa oli irvakil, ja kummardunud oma õppetükkide kohale, sai Nils osa bridžimängijate elutarkusest. Igaüks on oma õnne sepp. Kes otsib, see leiab. Uljad mehehääled, üksmeelt täis.
Partiide vaheajal tõmmati suitsu, ja sigarette mahvides jätkas kvartett mõtisklusi, nüüd juba sügavamalt loodides. Vaba Maailm ei tohi unustada valvsust. Rooma riigi allakäik algas perekonna lagunemisega. München ei tohi korduda. Ei mingit uut Jaltat.
Jutule heakskiitu mühatanute hulgast eraldas Nils ka isa hääle. Kuidagi tehtult vaga tooni, mis jäi muutumatuks ka siis, kui Jompa oli lõõpima kukkunud. Et mis teeb blondiin esimese asjana hommikuti ärgates? Vastus: tõuseb voodist üles, riietub ja hakkab koju minema. Kitsehabe mökitas heatujuliselt naerda, Valter köhatles kergendatult nagu kirikus, isa aga, surmatõsiseks jäädes, keeldus hirnujatega kaasa minemast. Bridžiseltskonnal oli äkki lõbus, kolm täiskasvanud meest naersid muretult, mitte aga Nilsi isa. Nagu see, kes kõigest sellisest näis viibivat vagusaastate kaugusel.

...

Loomingu Raamatukogu, 2004 80lk

Üllatav seos on tõusval Päikesel ja tööst puhanud Maal.
Justkui varjatud sidemeid puutuda saad,
kui varasel hommikutunnil oled nii usin,
et värava avad ja paljajalu külateelegi läed.
Siis Elu hoopis mõistvama pilguga näed
ja reipana koduõuele tagasi tuled...

Tallinn, 2010 109lk

Lugejate kätte on jõudnud Enn Vaino kümnes loodustemaatikat käsitlev teos. Tema raamatud on olnud jahimeeste-loodussõprade ringkonnas oodatud ja võitnud nende lugejate poolehoiu, keda köidab loodus ning sellega seonduv. Seda raamatut kätte võttes võime uuesti imetleda autori erakordset tähelepanuvõimet ja jutustamisoskust. Kerge huumoriga vürtsitatud stiil lausa kutsub lugema, ja lugeja ei pea pettuma.
Raamatu "Laanes kaigub jahisarv" 3 osas kohtume vanade tuttavatega autori varem ilmunud teostest. Olle-Kalle tembutavad, Tolli Tõnu õpetab, kuidas suurt raha edukalt surnuks lüüa. Hundid, koprad ja nendega seonduvad probleemid ei saa kedagi külmaks jätta.
Pole kahtlust, et selle raamatu meeleolukad lood leiavad lugejalt hea vastuvõtu. Jääme kannatamatusega autorilt uusi raamatuid ootama. Selleks talle edu ja jõudu!

- Mati Naruski

Enn Vaino, 2006 224lk (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)

Kriminaalsena alanud lugu loovib läbi ajaloo, teaduse ja tunnete ning raputab tolmu poliitikute pattudelt. Kas kõik on nii nagu näib või näib nii nagu näidata tahetakse? Kas ükskord lahvatab vimm või on lahvatus hoolikalt planeeritud poliitiline manööver? Üksik hing jääks kõrges mängus kiiresti hammasrataste vahele, kui tal poleks tegusat kaaslast.

Autor lõbustab lugejat universaalselt äratuntava ühiskonnaga, kus ennast arhiivisügavusse peitnud noorteadlase lihtne maailm põrkub tegelikkuse hoolimatute reeglitega. Selles peadpööritavas klaperjahis langeb maske ja elusid ning tõde on alati seal ... kusagil ... Mõni hull munk oskab ehk täpsemalt öelda.

Peep Ehasalu (snd 1966) on varem avaldanud pseudonüümi Pärtel Ekman all kaks ajaviiteromaani "Murtud truudus" (2000) ja "Unikiri" (2002). Samuti on tema sulest ilmunud novellikogu "Aeg on selline" ning muinasjuturaamat "Printsid poisid" (2013). Koos poja Pärtliga on ta kirjutanud lasteraamatud "Väikeste rüütlite õhtujutt" (2006), "Kõik kanged mehed" (2008) ja "Ajahädaliste jõulud" (2012).

Varrak, 2014 240lk

Mats Traadi romaan "Üksi rändan" algab tähenduslikult: Sügisõhtu tihenevas hämaruses kajasid mu oma tümpsuvad sammud tühjal kõnniteel vastu. Kui ma meie umbtänavale pöörasin, hakkas südalinnas parajasti raekoja kell lööma.

Asjade edasine kulg jääb arvata lugejale - kõik see, mis juhtub romaani "Üksi rändan" peategelase Kaljuga, kes rändab siit edasi ka järjeromaani "Kodu on ilus". Ta on pidanud oma isiklikku eluvõitlust, kannatanud, armastanud, pettunud, kaotanud, kukkunud ja uuesti üles tõusnud. Maha jäetud ja ise maha jätnud. Siiski ei mõju romaan traagiliselt. On hoopis lootusrikas ja romantiline. Siin on palju armastust.

"Üksi rändan" ilmus esmakordselt 1985. aastal. Käesolevasse kordustrükki on autor lisanud toona tsensori poolt eemaldatud teksti ja nõnda ilmub romaan "Üksi rändan" esmakordselt täielikul kujul.

Traadil ja Traadis on armastust naise ja kaasteelise, kodakondse ja üksirändaja, kodu ja kodumaa, asja ja tegevuse suhtes. Ja see ongi peamine. See liigutab.

- Kirjastaja

SE&JS, 2011 591lk

Egert Anslan on Eesti kirjandustaevas alles tõusev täht. Kolmekümne kolme aastaselt pani ta pidurid doktoriõpingutele ja karjäärile Londonis, olles selleks hetkeks töötanud ja seigelnud rohkem kui 40 välisriigis. Egerti sõnul elab tema sees viis erinevat inimest ja tema ülikonnaga mehe roll pani ülejäänud minad rahulolematult jalgu trampima. Seepärast otsustas ta enamuse nõudmisele järele anda ning "võtta oma olemisele vabam vorm, sest emotsioonide ja kogemuste jaht hakkas juba tööd segama."

Praegu on Egert oma raamatute nägu ja ta töötab sihikindlalt, et neid nägusid pidevalt juurde tekiks. Loomult püsimatu ja mässav autor tõmbab lugeja olukordadesse, mis ootamatute pöörete läbi alati etteaimamatu lahenduse saavad. Lennuka mõttekäiguga kirjutab ta juhtumistest, mis leiavad aset maailma eri paigus ning on seetõttu huvipakkuvad kõige laiemale publikule.

Egert Anslani sulest on 2011. aasta alguses ilmumas ka tema esikromaan "Pasknääride vandenõu", milles seltskond arulagedaid pöörab pea peale kogu senise maailmakorra. Hašišilõhnalises avantüüris tõmbavad niite pasknäärid, lindude keelt kõnelev mees ja palgamõrvar, kellele on pähe opereeritud kiip, mis annab talle kõik internetis saadaolevad teadmised. Käsikiri saavutas kirjastuse Tänapäev 2009. aasta romaanivõistlusel äramärgitud koha.

"407 karaati" on erootiliste sugemetega psühholoogiline kriminaalromaan, milles segunevad Londoni kõrgseltskond ja Vene allilm. Lugeja satub rahvusvahelise kuritegevuse maailma, kus räpased teod on peidetud säravate maskide taha, kus kõigi põhimõtetel on murdumispunkt ja usaldust saavad endale lubadad vaid surnud.

Juudi lesele pärandatud briljanti asub jahtima Moskva parim petuskeemide meister, kes kasutab ohvri südame võitmiseks 17. sajandi Prantsuse õukonna võrgutamiskunsti. Saatuse vangerdus muudab aga paarisuhte painavaks armukolmnurgaks, millest kellelgi pole võimalik tervena välja tulla. Loo pealispinna alt kooruvad välja üha uued ja šokeerivamad infokillud, mis kogu algul kavandatud süsteemi lõhki löövad. Sündmuste keerises saavad omadest verd ihkavad võõrad ning senised vaenlased avastavad end tahtmatult abimeeste rollis. Londoni kõrgseltskond ja Moskva kriminaalid mõtlevad üksteise võidu välja skeeme, mis neid tekkinud kaoses pinnale aitaks jääda. Just siis, kui situatsioon näitab laabumise tundemärke, selgub, et käimas on elu ja surma piiril balansseeriv topeltmäng, milles ükski osalejatest ei aima, et tegelikult toimub kulisside taga midagi muud.

Keegi on salamisi olukorda oma kontrolli all hoidnud.

Või kas ikka on?

Randvelt, 2010 414lk

Kadri Kõusaare esikromaan "Ego" ületab mitmeid kirjanduslikke vastandusi. Kui literaadid eristavad "keeletundjaid" ja "elutundjaid", annab Tartu ülikoolis hispaania keelt ja kirjandust õppiv Kõusaar silmad ette enamusele elulähedikele. Kõusaar on maailmarändur, mitte tugitooliharitlane. Tundes hästi siinset olustikku, omab ta ometi ka märksa avaramat kultuuritaju ning käsitleb terase kaasaelamisega kõiki ühiskonnakihte. Samas on tema stiil erakordselt särtsakas: "Ego" intensiivsus tuleneb rohkeist vaimukaist kujundeist ja mõistujuttudest. Nõnda pakub teos huvi nii ideegurmaanile kui lihtlugejale.

"Ego" on lugu dramaatilistest suhetest ja eksootilistest paikadest. Kuid see on ka romaan ühe romaani sünnist; see sünd lükkub aina edasi - ent kui raamat lõpeb, avastab lugeja, et on just sedasama romaani lugenud. "Ego" on liikumise eleegia - püsiv iha tabada midagi teispool silmapiiri, ühtviisi kauget ja hingelähedast nii tuhatnelja ratsutajale kui ratastooli aheldatule. Seda püüdlust ümbritsev maskeraad on kohati groteskne, kuid maskide alt kumavad põnevalt inimlikud pärisnäod. "Ego" särtsuva, sädeleva ja paiguti okkalise päälispinna all on soe süda.

- Berk Vaher

Tuum, 2001 232lk

Enn Soosaar (sünd. 1937)

Tuntud tõlkija ja arvamusliidri perekonnaloole tuginev mõtisklus. Vanaisa, isa ja poja eluajal on Eesti XX sajandil läbinud uskumatuid ajaloopöörakuid, mille mõjusid ja tagajärgi on raske, kuid vajalik analüüsida.

"Loomingu Raamatukogu", 2007/5 75lk

"Sigma Tau-C705" põhineb Enn Vetemaa ja Erki Aule näidendil "Gustav Naani hiilgus ja viletsus" (ära märgitud Eesti Näitemänguagentuuri 2007. a näidendivõistlusel), kuid lõplik tekst sündis Merle Karusoo lavastusprotsessis rühmatööna. Kasutati Gustav Naani kolleegide mälestusi, arhiividokumente, fotosid ja salvestusi. Kirjanik Enn Vetemaa (1936) teosed on silmapaistvalt uuendanud eesti näitekirjandust ja proosat. Lavastaja ja dramaturg Erki Aule (1970) on töötanud Salong-Teatris ja õppinud lavastamist Venemaa Teatriakadeemias (GITIS). Eesti Draamateatri lavastaja Merle Karusoo (1944) on sotsioloogilise teatri algataja Eestis ning paljude eluloolisel ainesel põhinevate lavastuste autor.

Naan: "Kujutage, noored inimesed, endale ette pikka treppi, mille ühe astme nii ääre peal, kui üldse võimalik - seisab lõngakera. (Ines ulatab talle lõngakera, Naan asetab selle laua servale.) Vaat selle palli olukord ongi metastabiilne. Kui midagi ei juhtu, võib ta oma kohal püsida lõpmatuseni. Tühine müksuke, ja juba ta veerebki trepist alla ... Eesti Vabariik ei kestnud veerand sajanditki. Sest oli metastabiilne moodustis."

Joel: "Nii et kui kunagi sünniks iseseisev Eesti Vabariik, siis oleks ka sellel pidev oht ajalootrepist alla veereda?"

Naan: "Just."

Näidendist "Sigma Tau-C705".

Esietendus Eesti Draamateatris 16. märtsil 2008, lavastaja Merle Karusoo.

Eesti Draamateater, 2008 72lk

Seda pole näha - väljast on mu nahk veel valge ja elastne, kaetud üksikute sünnimärkidega, nagu oleks keegi kunagi kustutanud selle vastu sigarette -, kuid seestpoolt olen ma tühi: mu käed ja jalad pole enam midagi enamat kui neli kõrsikut, millele otsa on tõmmatud valged sukad. Ma panen silmad kinni ja maailm kustub mõneks ajaks.

Kui ma ainult suudaks samamoodi tühjaks kustutada ka oma kõvaketta, hajutada algosakesteks selle mälestuse, mismoodi A mu ellu ilmus - eimiskist, otsekui tuuletõmme. Kuidas ma olin sel nüüd juba poole aasta tagusel kevadööl tutvuste otsimise portaalis istunud juba tunde, mõeldes tülpinult, et tuleks magama heita, kui ekraan korraga vilkuma hakkas ja uus aken all alumises paremas nurgas avanes. Ja kuidas ma mõistsin, et keegi räägib minuga.

"Ilusat pimedat päeva" ütles ta. "Ma tahtsin lihtsalt öelda, et ma olemas olen."

Menu, 2010 200lk

Üks suur ja teine väike, seisid nad mäe ees, pead kuklas. Üks tugev ja teine nõrk, seisid nad ühel ja samal kaljupinnasel. Üks vana ja teine noor, otsisid nad midagi ühist. Ma seisin ja vaatasin neid kolme - meest, poissi ja mäge. Nad olid nii sarnased ...

Jan Beltran on rahvuselt eestlane ja sündinud 1970. aastal Võrumaal. Ta on elanud Helsingis ja Lissabonis ning lõpuks leidnud oma koha Hispaanias Barcelonas. Jan Beltrani kireks on inimeste elulugude ja saatuste uurimine. Pealtnäha kuiva koore all peitub sageli enam, kui arvatagi oskaks.

"Ühtegi ilukirjanduslikku teost ei ole mõtet kirjutada, kui sa ei ole kõigepealt enda vastu aus," kinnitab Jan Beltran. "Kui jätad ütlemata selle, mida sa tunned ja mõtled, muutuvad teose tegelased veretuks ja sa peidad nendesse enda hirmu. Lugeja ootab tõde."

Barcelonas elava  eesti autori esikromaan põhineb tõsielusündmustel, mida on vaid veidi muudetud ja täiendatud.

Romaanis põimuvad erinevatest ühiskondadest pärit kolme peategelase keerulised eluteed.

Nõukogude Eestis kasvanud Kristjan seikleb Moskva kaudu vabasse maailme, otsides iseennast ja armastust. Kodusõja ajal sündinud ja Franco režiimi üle elanud hispaanlanna Rosa säilitab elurõõmu hoolimata kõigist talle osaks saanud kannatustest. Preestri poolt lapsepõlves väärkoheldud mehhiklane Antonio loodab, et kõigevägevam annab talle andeks tema pöörase kaksikelu.

Kuid siis ristuvad nende kolme värvika tegelase saatused Barcelonas ...

2009 323lk

Popullo Boticelano on juhtivtöötaja suures pangas ning plaanib peatset poliitilist karjääri. Caterina on näitlejanna. Nad on noored ja armunud, professionaalsed ja edukad. Nad ootavad oma esimest last.

Üksainus hetk muudab nende õnne olematuks. Popullo kaotab kõik ...

Edaspidi näeb Popullo elu ilma edu filtrita. Kadunud on vaimujõud ja omandatud teadmised. Kadunud on perekond ja sõbrad. Armastusest on järel vaid mälestused ja materiaalne kindlustatus on saanud minevikuks.

Elu läheb edasi ka maailmas, kus toitu leitakse prügikastist ning tegutsevad pätid, vargad ja elundiärimehed.

Tunnetel ja mõtetel on kohta ka paikades, kus leib on haruldus ja kuhu päike ei paista. Positsioonile ja rõivastele vaatamata on inimlik loomus üsna ühesugune nii palees kui pogris.

Tegevus toimub E-riigis. Rahandus- ja julgeolekutegelaste meelerahu huvides tuletame meelde, et see riik on fiktsioon.

Kentaur, 2005 192lk